SPAIN

DAY 1: Läksime kella üheksaks koolijuurde, vaatasime video ära ja asusime teele. Sõitsime Riia lennujaama kust lendasime Milanosse. Milanos toitusime ja passisime viis tundi, siis lendasime edasi BARCELONASSE! Wuhuuu. Kohale jõudsime kell 22-23. Lennujaama jõudes olid kõigil peaaegu hostid kohal, minul aga mitte. Mõne aja pärast tuli ka minu host ja asusime tema poole teele. Eksisime Barcelonas ära, mõne minuti seiklemise pärast saime koju. Sain Anna toa endale elamiseks nendeks päevadeks. Nii lõppeski mu esimene päev. DAY 2: Hommikul oli äratus igapäev kell 8. Riidesse ja koolipoole teele. Kool asus umbes 10 minuti kaugusel autoga sõita. Kui olime koolis möödusid enamused päevad niisama puhates ja istudes. Tegime tutvumis mänge, millest kahte ma teadsin juba. See järel pöördusime vist hoonessem, mis oli natukene väiksem kui Valga kultuuri- ja huvialakeskuse saal. Seal tegime oma play back'i ja esitluse Eestist. Saime süüa seal. Veidrad toidud olid. Kui koolipäev läbi sai läksin Anna grass hoki mängu pildistama. Kui päike läks looja hakkasin lõdisema. Kell üheksa või enne üheksat sain koju. DAY 3: Käisime Barcelonas. Kõndisime varakust ajast juba linnapeal. Ainult kõndisime. Käisime Barcelona katedraalis, kuhu lühikeste pükstega sisse ei lastus. Suur oli. Seejärel näitati meile Hispaaania suurimat turgu. Jalutasime veel mööda linna. Muide saime võileivad ja vee kaasa, seega läksime randa sööma. Mängisime seal võrku ja olime muhedad. Kui ma ei eksi, siis kolmapäeval õhtul saime kõik kokku ja läksime jalgpalli vaatama baari, kus Hispaania võitis 5:1. Me ei vaadanud eriti mängu vaid rääkisime lihtsalt juttu. Kolmapäevane päev oli vist see, kus me käisime õhtul enne jalka vaatamist šoppamas. Siis aga läksime tagas koju, sest kell oli palju palju. DAY 4: Käisime Barcelonas. Võrreldes eelmise päevage oli meil enamuse ajast buss. Mulle nii meeldis Sangrada Familia. Ei tea kas kirjutasin õigesti. See oli niii ilus ja see ajalugu.. Omg.. Pärast saadeti meid veel šoppama, mingisse kohta, kus ma ära eksisin. Läksime ülesse treppidega katusele, aga allatulek.. Sandra, Kristiina ja Anabell läksid liftiga alla, see mis klaasist seintega on. Aga ma kartsin minna :D:D :D:D Ja läksin treppidega tagasi alla. Vaatasin, et neid polnud mitte kuskil, siis leidsin Timo ülesse, siis otsisime üksteist seal mööda poodi. See oli jõhkralt suur. Selle poe ajalugu oli: härja võistluse vana see asjandus. Oli ehitatud poeks. Näidati veel vaatamis väärsusi. Armusin ära vist Barcelonasse. Siis läksime vist tagasi kooli ja sõitsime bussiga Sant Cougati? Vist oli selle linna nimi see, kus elasime. Seal saime kõik kokku ja tšillasime ringi koera kaka sees.(murul oli seda palju) Siis kunagi kümne ajal läksime koju. DAY 5: Otsustav päev! Reedel meil oli esitlus. Kristiina mälupulk tema PP'ga jäi teisipäeval Martini kätte ja ei saanudgi esitleda seda -.- Tegime ilusasti esitluse ära.(Näitasime videot). Mulle meeldis Iirimaa esitlus, ma nutsin paar pisarat selle ajal.. See läks nii südamesse, ja näitas neid probleeme... Vahet pole. Kui kõikide esitlused olid tehtud läksime Sant Cugati linnapea juurde. Seal esitas igariik kõne ja andis kingitusi. Kui kõik ametlikum osa oli läbi läksime rongi jaama. Ning sõitsime Barcelonasse. SÜÜÜÜÜMA. Kõik koos sõime seal igaüks maksis 10 euri ja sõime kõhud hullult punni. Sõitsime rongiga tagasi. Ja läksime mingile platsile, mille ümber tiirutas politsei. Seal kallistasime ja jätsime hüvasti, sest oli viimane päev kui kõik koos olime. Õhtul jätsin Annaga ka hüvasti, sest ta pidi hommikul vara mängule minema. DAY 6: Tagasi sõit. Kell oli kümme läbi ja neliteist minutit kui Anna ema mu ülesse asjas, ma ei saanud aru mis toimub, aga siis vaatasin kella, õuu sh******T... Ma olin vist äratuskella kinni pannud. Noo siis panin riidesse ja vaatasin, kas mul on veel midagi kotti pakkida. Ning mõne ajapärast asusime Claudia poole teele. Sandra elas Claudia juures. Otsisime natukene aega ja lõpuks leidsime. Ning mõned minutid veel Claudia juures olles asusime lõplikult lennujaama poole teele. Andsime pagasi ära. Ning hakkasime oma väravat otsima. Enne käisime veel lennujaamas poes ja mäkis. Mõnus oli kartult süüa. Kella vaadates avastasime, et peame minema lennukile ja jooksime oma väravasse ja siis juba pardale. Lend möödus alguses rahulikult, üritades magada, mis siis et und polnud ja niisama passides üle kolme poole tunni. Armas. Riia lähedale jõudes hakas lennuk õrnalt rappuma ja maanduma hakates rappus lennuk päris jubedalt ning peale selle avastasime, et vasakust tiivast tuli suitsu... Lõpuks ikkagi maandusime, kergendus tunne oli ikka päris suur. Lennukilt maha astudes oleks tuul minema pühkinud. Sest see oli ikka jube kõva tuul. Kell kümme läbi kunagi jõudsime koju ja nii meie seiklus lõppeski. Tänan lugemast.